Kaubandus tehno-loogiaettevõtte juht: Eesti kaupmehed ei pruugi sügiseseks viiruselaineks valmis olla
Baltikumi suurima jaekaubandustehnoloogiaettevõtte StrongPoint Eesti haru juhi Priit Petersoni sõnul tõi kevadine viiruselaine välja olulised puudujäägid meie kaubandusturul ja kui potentsiaalse sügisese leviku puhul soovitakse neid vältida, tuleks ettevõtetel kiirelt enda e-kaubandussüsteemid üle vaadata.
„Kevadise viiruspuhangu puhul oli selgelt näha, kuidas ettevõtted hakkasid hoogsalt erinevatesse e-kaubanduslahendustesse panustama ja kohati kasvasid investeeringud neisse isegi kolmekordselt. Siiski nägime turul olukorda, kus nii mõneski kohas tekkisid suure nõudluse tõttu pikad ootejärjekorrad või viibis kohaletoimetamine,“ sõnas Peterson.
Tema sõnul tuleb just seetõttu Eesti kauplejatel kõik süsteemid üle vaadata ja luua lihtsa veebilehe asemel hästi toimiv e-poe süsteem, millest võimalikult suur osa on automaatne. See aitab vältida võimalikke inimlikke vigu ning ei sunni ettevõtteid töötajaid kiirkorras juurde hankima, kui nõudlus peaks järsult suurenema.
„Kuna näeme viimasel ajal juba esimesi märke võimalikust viiruse suuremast levikust, siis on soovitame kiiresti mõelda sellele kuidas luua e-poe terviksüsteem, mis toimib edukalt ka suurema nõudluse korral. Kindlasti ei tähenda see vaid e-poe loomist firma kodulehel vaid täiendada tuleks kogu logistilist süsteemi. Kahjuks ei ole veel tänagi harv juhus, kus peale tellimuse laekumist e-poest, peab mõni ettevõtte töötaja selle käsitsi süsteemi sisestama. Seega vaatamata e-poe olemasolule, tekib nõudluse kasvu korral logistikaahelasse ikkagi pudelikael,“ rääkis Peterson.
Suurematel ettevõtetel soovitab Peterson teha oma süsteemidele koormustest. Mängida läbi olukord, kus nõudlus suureneb järsult ning vaadata, kuidas süsteem sellega hakkama saab. Nii on võimalik potentsiaalsed pudelikaelad juba eos avastada ja kõrvaldada. „Tuleb meeles pidada, et müügisüsteemi automatiseerimine on investeering, mis nõuab ressursse. Sellele vaatamata näitab automaatsematele lahendustele üle läinud kaupmeeste kogemus selgelt, et see tasub end ära ning kindlustab ettevõtte täpselt sellise hüppelise nõudluse kasvu suhtes, mida kevadel nägime. Samuti kipub tähelepanuta jääma, et ka uue töötaja palkamine on ettevõtte jaoks märkimisväärne kulu,“ sõnas Peterson.
Samas ei pea automaatsetest lahendustes kasu lõikamiseks tema sõnul olema suur jaemüüja. Efektiivsetest automaatsetest lahendustest saavad kasu lõigata ka väiksemad ettevõtted, kelle mahud ei ole veel nii suured. Näiteks saab paigaldada tarkvara, mille eesmärgiks on optimeerida e-poe protsesse. Kui mahud suurenevad, saab automatiseerimine aidata toodete ladustamisega ja veel suurema kasvu puhul saab minna üle robotitele, mis aitavad kaupa laos efektiivsemalt ringi liigutada.
„Kahjuks näeme just väiksemate kauplejate puhul tihtipeale suhtumist, kus mahtude vähesuse tõttu leitakse, et investeering automaatsematesse protsessidesse ei tasu end ära. Samas jääb tähelepanuta, et kui müügimahud järsult suurenevad, ei ole süsteem selleks valmis,“ rääkis Peterson.
Petersoni sõnul on siiski turul ka neid kauplejaid, kelle jaoks kevadine viiruselaine oli selgeks häirekellaks, tänu millele vaadati müügisüsteemid üle ja tehti vajalikke investeeringuid. Näiteks hakkasid mitmed poed pakkuma kojukandeteenust või lahendust, kus klientidel on võimalik vajalik kaup ette tellida ning sellele kas ise järele minna või see automaadist kätte saada.