Mihkel Nestor: Eesti on muutunud kalliks riigiks
Hiljuti toimunud tehnoloogiaettevõte Strongpoint korraldatud kaubanduskonveretsil Baltic Retail Forum 2024 märkis SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor, et Eesti on muutunud kalliks riigiks ning kohati on raske leida valdkondi, kus meie hinnatase Euroopa keskmisele alla jääks. See paneb märgatava surve alla siinsed kaupmehed, kel tuleb konkureerida odavamate välismaiste e-poodidega.
“Hinnavõrdlusi on lihtne teha, seega on kaupmehed haavatavad,” tõdes Nestor ja lisas, et hinnataseme tõusu on mõjutanud mitmed aspektid, kuid üheks suurimaks teguriks on jätkuvalt inflatsioon, mida on mõjutanud teiste seas ka maksupoliitika, energiahinnad ning aktsiisid. Kui laiemalt on Euroopas ja lähiriikides hakanud inflatsioon aeglustuma, jõudes Lätis ja Leedus nulli piirile, siis Eestis on inflatsioon jätkuvalt kõrgem.
Kõrged hinnad mõjutavad märkimisväärselt ka tarbijate käitumist. “Praegust aega ei peeta suurte ostude tegemiseks väga heaks ja usutakse, et tulevikus ollakse julgemad ja tahetakse midagi osta,” kommenteeris ta ostlejate hoiakuid.
Mõningast langustrendi on jaekaubanduses ka näha, kuid selle juures tuleb meeles pidada varasemate aastate kõrgemat võrdlusbaasi, mil turule jõudis palju pensionifondidest vabanenud raha ning sooritati inflatsioonihirmus suuremaid oste. “Kuna ostud toodi ajas ettepoole, siis hüperbool ei saagi taevasse lennata. See, et täna müüakse natuke vähem, ongi täiesti okei,” lisas ta.
Niisamuti on näha, et tarbijad tunnevad end jätkuvalt ebakindlana. Kuigi viimaste kuude jooksul on tarbijakindlusindeks mõnevõrra paranenud, on see võrreldes Läti ja Leeduga jätkuvalt madalal. Samas pole kindlustunde puudumine veel kaubandussektorile liialt suurt mõju avaldanud, hoolimata sellest, et kindlustunne on samal tasemel üheksakümnendatega.
Põhjus, miks tarbimine pole kindlustunde puudumise kiuste järsult vähenenud, võib Nestori sõnul peituda tööturul toimuvas. Möödunud aastal oli Eestis tööealisest elanikkonnast töökoht olemas pea 70 protsendil inimestest, jäädes nii Euroopa Liidus alla vaid Maltale ja Hollandile. Viimane statistika näitab ka seda, et töötuse kasv on pidurdunud ning majanduskriisidele omane suur koondamislaine jäi sel korral tulemata. “Kui vahepeal olid sügavas languses kõik sektorid, siis täna nii ehitus- kui teenindussektoris on rohkem neid ettevõtteid, kes näevad tööjõuvajadust kasvavana,” lisas ta.
Tarbimist toetab ka jätkuv kiire palgakasv, mis jäi märtsis üheksa protsendi juurde võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Kõik see viitab, et olukord majanduses on aeglaselt pöördumas paremuse poole ning põhi võib olla juba saavutatud.