Soovite edukat majandustarkvara projekti? Kasutage MoSCoW meetodit!
Majandustarkvara projekti ebaõnnestumiseks on kaks kindlat põhjust. Esimene viga on see, et ühekorraga soovitakse muuta liiga palju. Ja teiseks lastakse vanadel harjumustel ja kommetel uude süsteemi üle kolida. Kas kõlab tuttavalt? Kui peate vastutama uuele versioonile üle minemise või täiesti uue süsteemi juurutamise eest, siis võib appi tulla MoSCoW meetod. See aitab piirata projekti etappide ulatust ja ühtlasi takistada ebavajalike tegevuste ja protsesside kaasa võtmist uude süsteemi.
Kõikjal maailmas ollakse hädas lõppkasutajatega, kes soovivad funktsionaalsust, millega tegelikult toime ei tulda. Ühtlasi kiputakse oma võimeid üle hindama nii aja, fookuse, oskuste, püsivuse kui ka motivatsiooni mõttes.
Teine samavõrd oluline edufaktor on vanade protsesside ja tegevuste uude süsteemi kaasa võtmine ainult selle pärast, et „meil on asjad alati nii käinud“. Viimane annab tõhususele eriti suure hoobi neis organisatsioonides, kes peavad muudatusi tegema ajaga kaasas käimiseks.
MoSCoW meetod on lihtne aga tõhus abivahend, millega saab uue lahenduse vajaduste välja selgitamisel ennetada sama reha peale astumist. MoSCoW on tuletatud ingliskeelsetest sõnadest:
- M – peab (Must). See tähendab funktsioone, mis on uue versiooni või lahendusega töötamiseks asendamatud. Kompromiss ei ole võimalik!
- S – peaks (Should). Olulised funktsioonid, kuid mitte nii tähtsad kui Must
- C – võiks (Could). Need on n-ö „tore oleks“ funktsioonid.
- Ja lõpetuseks W – ei vaja (Won’t). Tähistab praeguse süsteemi funktsioone, mida te uues süsteemis kohata ei soovi.
Abivahendi võlu peitub mõistmises, et edukas projekt algab õigest valikutest, mida ideaalis toetab ka juhtkond. Kõik osakonnad peaksid oma soovid ja tahtmised jagama neisse nelja kategooriasse. Võib-olla on hea seada soovide arvule või mahule igas kategoorias piir, siis ei saa nupumehed kõike „peab“ rubriiki paigutada. Kõigi nõuete ja soovide juurde, mis antud etappi ei kuulu, tullakse tagasijärgmise etapi määratlemisel. Ja ikka MoSCoW põhimõttel.
Eriti tuleb luubi alla võtta viimane kategooria: „ei vaja“. Siinjuures tasub arvestada kaebuste statistika ja kliendirahulolu uuringutega. Lõppude lõpuks näitavad need kõige selgemini, kus kliendid arenguruumi näevad.
Organisatsioonidel, kes MoSCoW põhimõtet kasutavad, on suurem tõenäosus oma projektid edukalt ellu viia. Milleks enam oodata?
