Sisu juurde

Uuring: eestlased on lõunanaabritega võrreldes suurimad iseteeninduskassa fännid

Avaldatud: 2. juuni 2021

Baltikumi juhtiva jaekaubandustehnoloogiafirma StrongPoint tellitud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringust selgus, et iseteeninduskassad on teiste Balti riikidega võrreldes kõige populaarsemad eestlaste seas, kellest lausa 74% eelistab ostlemisel iseteenindustehnoloogiat kasutada.

„Eestlased on erinevate kaubandustehnoloogiate kasutuselevõtu puhul olnud juba aastaid Baltikumis eesrindlikud, seega on loogiline, et ka nende kasutus on just Eestis kõige laialdasem. Uuringust nähtub, et inimesed otsustavad iseteeninduskassa kasuks, kuna see on kassajärjekorras seismisega võrreldes märksa kiirem,“ selgitas StrongPoint Baltikumi tegevjuht Rimantas Mažulis.

Kui eestlastest kasutab sisseoste tehes iseteeninduskassat kas alati või enamikel kordadest 74% inimestest, siis Lätis on sama protsent 63 ja Leedus 66. Põhjus, miks tehnoloogiat eelistatakse on valdavalt kõigis riikides sama – inimestele ei meeldi järjekorras seista ja iseteeninduskassat kasutades saab neid vältida. Samuti leitakse, et ostlemine kulgeb iseteenindustehnoloogiaid kasutades kiiremini.

Samuti toob Rimantas Mažulis uuringutulemustest välja, et enamik inimesi käib nüüd poes harvemini, kuid ostab korraga rohkem kaupa. See näitab, et viiruspandeemia mõju on ka kaubanduses selgelt tunda, kus inimesed soovivad piirangutest kinni pidada ja kontakte vältida. Lisaks sellele kasutatakse distantsi hoidmiseks ja kontaktide vältimiseks varasemaga võrreldes iseteeninduskassasid palju rohkem.

Lisaks selgus uuringust, et eestlased on võrreldes teiste Balti riikidega praeguse poodlemiskogemusega enim rahul ehk neile meeldib lahendus, kus poes on võimalik valida nii tavakassa kui ka erinevate iseteeninduslahenduste vahel.

„Huvitav tulemus oli ka see, et on päris suur osa ühiskonnast – 30% Eestis, 44% Lätis ja 46% Leedus, kes unistavad poest, kus saab oste sooritada nii, et kassas ei ole vaja enam midagi teha, sealhulgas tooteid skaneerida või maksta. Selle ideaali kohaselt toimiks kõik automaatselt ja inimene saab poest peale toodete valimist lihtsalt minema jalutada ja raha võetakse kontolt automaatselt. Kuigi sellist lahendust Baltikumis veel kasutusel ei ole, siis kindlasti ei ole tegemist ulmetehnoloogiaga, mis ei ole võimalik. Ühendriikides, Saksamaal, Itaalias ja Iisraelis on taolist tehnoloogiat juba katsetatud ning on tõenäoline, et tulevikus on sel viisil poodlemine tõesti võimalik,“ rääkis Mažulis.

Samuti selgus uuringust kaks tehnoloogiat, mille tulekut kõigis Balti riikides pikisilmi oodatakse – nutikärud ja nutikassad. Enamik kõigis riikides küsitluses osalenud inimestest tõid välja, et neile meeldiks, kui poodides oleks võimalik kasutada nutikaid ostukärusid, millele on toodete skaneerija juba sisse ehitatud ning nutikassasid, mis tuvastaksid kassas kaalutavad toote automaatselt ja neid ei peaks eraldi menüüst otsima. Sellise lahenduse poolt on 65% eestlastest, 60% leedukatest ja 79% lätlastest.

„Uuringu tulemustest näeme selgelt, et olukord kaubandusmaastikul on kiires muutumises ja seetõttu otsivad ja proovivad uusi lahendusi ka jaemüüjad. Pandeemia on siin kindlasti oluliseks faktoriks olnud, mis on pannud nii inimesi kui ka poode uusi tehnoloogiaid kiiremini kasutusele võtma. Samuti töötavad tehnoloogiafirmad pidevalt, et uudseid lahendusi poodidele pakkuda,“ sõnas Mažulis.

StrongPoint tellitud ja uuringufirma Norstat läbiviidud uuringus osales Eestis kokku 800 inimest vanuses 18-74. Uuring viidi läbi perioodil märts-aprill 2021.

kaubandus.ee

tehnikamaailm.ee